{"id":6743,"date":"2021-06-01T08:50:11","date_gmt":"2021-06-01T06:50:11","guid":{"rendered":"https:\/\/edublog.educastur.es\/ixuxu\/?p=6743"},"modified":"2021-06-03T20:59:02","modified_gmt":"2021-06-03T18:59:02","slug":"2021-ye-lanu-emilia-pardo-bazan","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/edublog.educastur.es\/ixuxu\/2021\/06\/2021-ye-lanu-emilia-pardo-bazan\/","title":{"rendered":"2021 ye l&#8217;A\u00f1u Emilia Pardo Baz\u00e1n."},"content":{"rendered":"<blockquote>\n<p style=\"text-align: center\"><em><span style=\"font-size: 20px;color: #008080\"><strong>\u201cLa vida ye serie d&#8217;aplazamientos, y<\/strong><br \/>\n<strong>solo hai un desenllaz definitivu, el postreru\u201d.<\/strong><br \/>\n&#8211; <span style=\"color: #808080\">Los pazos d\u00b4Ulloa. <\/span><\/span><\/em><\/p>\n<\/blockquote>\n<p>Cien a\u00f1os de morri\u00f1a por <span style=\"color: #008080\"><strong>Emilia Pardo Baz\u00e1n<\/strong><\/span> <strong>finada&#8217;l 12 de mayu de 1921.<\/strong> \u201c<strong><span style=\"color: #008080\">Los Pazos d\u00b4Ulloa<\/span><\/strong>\u00bb ye una de los visos de la novela del sieglu XIX, destaca por ser l&#8217;exemplu m\u00e1s llogr\u00e1u y evidente de la narrativa naturalista n&#8217;Espa\u00f1a.<\/p>\n<p style=\"text-align: center\">\n<!-- iframe plugin v.6.0 wordpress.org\/plugins\/iframe\/ -->\n<iframe loading=\"lazy\" width=\"100%\" height=\"315\" src=\"https:\/\/www.youtube.com\/embed\/G7ADPh_q9ts\" 0=\"\/iframe\" scrolling=\"yes\" class=\"iframe-class\" frameborder=\"0\"><\/iframe>\n<\/p>\n<ul>\n<li><a href=\"https:\/\/www.loqueleo.com\/es\/noticias\/actualidad\/centenario-de-la-muerte-de-emilia-pardo-bazan?fbclid=IwAR3uNkWrChscwfw4LOpV6EvuUjJPpT5aeZp96MAgWeYndnDz3KaDgH5hFLQ\">Centenario de la muerte de E. P. B. <strong>12\/05\/2021<\/strong><\/a><\/li>\n<\/ul>\n<p><!--more--><\/p>\n<p style=\"text-align: center\"><a href=\"https:\/\/www.loqueleo.com\/es\/uploads\/2021\/05\/resized\/900_centenario-emilia-pardo-bazan.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"alignnone\" src=\"https:\/\/www.loqueleo.com\/es\/uploads\/2021\/05\/resized\/900_centenario-emilia-pardo-bazan.jpg\" alt=\"\" width=\"598\" height=\"222\" \/><\/a><\/p>\n<p>Publicada per primer vegada en 1886, Los Pazos d\u00b4Ulloa ye una obra llena de personaxes complexos y fascinantes, una novela que nos conduz escontra una vor\u00e1xine d&#8217;acci\u00f3n y emociones onde apenes atopamos un intre de tregua. Dex\u00e1mosvos delles cites d&#8217;esta obra imprescindible y uno inter\u00e9s: el Pazo de Meir\u00e1s foi propied\u00e1 de la escritora gallega Emilia Pardo Baz\u00e1n, <strong><span style=\"color: #008080\">noble y arist\u00f3crata novelista, periodista, feminista, ensayista, cr\u00edtica lliteraria, poetisa, dramaturga, traductora, editora, catedr\u00e1tica y conferenciante espa\u00f1ola, introductora del Naturalismu n&#8217;Espa\u00f1a.<\/span><\/strong><\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"alignnone size-full\" src=\"https:\/\/www.loqueleo.com\/es\/uploads\/2017\/05\/resized\/200_los-pazos-de-ulloa.jpg\" width=\"200\" height=\"291\" \/>\/<a href=\"https:\/\/www.cambados.com\/pazo-de-ulloa\/\">WEB<\/a><\/p>\n<p>Conoc\u00edu como Torres de Meir\u00e1s, l&#8217;autora trabayaba na torre que llam\u00f3 \u00abde la *Quimera\u00bb, onde ten\u00eda instalada la so biblioteca, que permaneci\u00f3 ell\u00ed tres la cesi\u00f3n del edificiu a la familia Franco. Emilia casose na capiya del palaciu.<\/p>\n<p style=\"text-align: center\"><a href=\"https:\/\/www.cambados.com\/wp-content\/uploads\/2015\/02\/pazo-de-ulloa-1500x430.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"alignnone\" src=\"https:\/\/www.cambados.com\/wp-content\/uploads\/2015\/02\/pazo-de-ulloa-1500x430.jpg\" alt=\"\" width=\"1500\" height=\"430\" \/><\/a><\/p>\n<ul>\n<li>Pazo de Meir\u00e1s: <a href=\"https:\/\/es.wikipedia.org\/wiki\/Pazo_de_Meir%C3%A1s\">Wikipedia<\/a> \/ <a href=\"https:\/\/elpais.com\/noticias\/pazo-de-meiras\/\">El Pa\u00eds<\/a> \/<\/li>\n<\/ul>\n<p style=\"text-align: center\"><span style=\"font-size: 20px\"><em>Emilia Pardo Baz\u00e1n mand\u00f3 construyir esti emblem\u00e1ticu llugar<\/em><\/span><\/p>\n<p style=\"text-align: center\"><a href=\"https:\/\/upload.wikimedia.org\/wikipedia\/commons\/thumb\/c\/cd\/Pazo_de_Meir%C3%A1s_-_Fachada_principal.jpg\/1280px-Pazo_de_Meir%C3%A1s_-_Fachada_principal.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"alignnone\" src=\"https:\/\/upload.wikimedia.org\/wikipedia\/commons\/thumb\/c\/cd\/Pazo_de_Meir%C3%A1s_-_Fachada_principal.jpg\/1280px-Pazo_de_Meir%C3%A1s_-_Fachada_principal.jpg\" alt=\"\" width=\"1280\" height=\"960\" \/><\/a><\/p>\n<p style=\"text-align: center\"><a href=\"https:\/\/upload.wikimedia.org\/wikipedia\/commons\/thumb\/5\/56\/Meiras_11029.jpg\/1280px-Meiras_11029.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"alignnone\" src=\"https:\/\/upload.wikimedia.org\/wikipedia\/commons\/thumb\/5\/56\/Meiras_11029.jpg\/1280px-Meiras_11029.jpg\" alt=\"\" width=\"1280\" height=\"853\" \/><\/a><\/p>\n<p style=\"text-align: center\"><a href=\"https:\/\/imagenes.elpais.com\/resizer\/98eVji07HyC4PzLDlPm2_8xrXkU=\/1960x0\/cloudfront-eu-central-1.images.arcpublishing.com\/prisa\/PE4GXBLBBAJTVAULSIKMM2DIKQ.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"alignnone\" src=\"https:\/\/imagenes.elpais.com\/resizer\/98eVji07HyC4PzLDlPm2_8xrXkU=\/1960x0\/cloudfront-eu-central-1.images.arcpublishing.com\/prisa\/PE4GXBLBBAJTVAULSIKMM2DIKQ.jpg\" alt=\"\" width=\"1960\" height=\"1306\" \/><\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>\u201cLa vida ye serie d&#8217;aplazamientos, y solo hai un desenllaz definitivu, el postreru\u201d. &#8211; Los pazos d\u00b4Ulloa. Cien a\u00f1os de morri\u00f1a por Emilia Pardo Baz\u00e1n finada&#8217;l 12 de mayu de 1921. \u201cLos Pazos d\u00b4Ulloa\u00bb ye una de los visos de la novela del sieglu XIX, destaca por ser l&#8217;exemplu m\u00e1s llogr\u00e1u y evidente de la [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":117,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[174,1],"tags":[],"class_list":["post-6743","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-anu-de","category-sin-categoria"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/edublog.educastur.es\/ixuxu\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/6743","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/edublog.educastur.es\/ixuxu\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/edublog.educastur.es\/ixuxu\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/edublog.educastur.es\/ixuxu\/wp-json\/wp\/v2\/users\/117"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/edublog.educastur.es\/ixuxu\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=6743"}],"version-history":[{"count":6,"href":"https:\/\/edublog.educastur.es\/ixuxu\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/6743\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":6745,"href":"https:\/\/edublog.educastur.es\/ixuxu\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/6743\/revisions\/6745"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/edublog.educastur.es\/ixuxu\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=6743"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/edublog.educastur.es\/ixuxu\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=6743"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/edublog.educastur.es\/ixuxu\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=6743"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}